Pagana Pavlova

Kes ei tea siis Pavlova on vene balleriini jargi nimetet magustoit kus siis munavalgetest pohi (meringue)mille peal vahukoor maasikate-vaarikate vms. Kergem on teha individuaalseid kui uhte suurt kuna suurel kupseb pealmine kiht aga sisemine mitte. Retsepte leidub sadu ja eriti tahelepanuvaarne on see kupsetamis ja jahtumis protsess. Osad utlevad et peab laskma jahtuda kinnises ahjuses oo otsa ahjutuli peab polema! Teised vaidavad et ahjuukse peab kergelt irvakile jatma. Veel kolmandad et tuleb kohe ahjust valja votta, restile asetada et jahtuks uhtlaselt.

Kasutasin seda retsepti siin: http://simplyrecipes.com/recipes/pavlova/

Ja minu tahelepanekud pavlova tegemisest: neid on kaks tukki nimelt ja kusjuures ikka ei tulnud perfektne valja. Vaga hea kindlasti aga mitte perfektne.

Ahju kuumus peab olema korgem enne kui pavlova ahju laheb. Kui palju korgem, on jalle utoopiline. Selle retsepti jargi 135 kraadi ning siis langetad 120 kraadini just enne pavlova ahju panekut. Aga leidsin reptsepte kus soovitati ahju kuumust palju korgemale panna ja siis langetada 120 kraadini. Oige pavlova peaks olema pealt krisp ja kuiv ja seest selline pehme ja kreemine, kuigi ise eelistan selliseid kus kergelt siuke iirisene sisu, voi sefiirine. Chewy.

Teiseks, selles retseptis on ules loetud lausa mitu minutit pead kloppima ja avastasin et olen hulga kiiremalt valmis tehtud kui peaks. Munavalged peaks kahekordistuma suuruselt.





Suurus ja maitse oli aus, aga pealmine kiht oli eraldunud. Oeh. Katsetamine jatkub.



Oliviale meeldis. Vaene laps, tal on tekkinud mingi oudne allergia ule terve keha. Arst kusis mis me lapsele oleme andnud - toored munavalget, kanamaksa, suitsulohe, toorest skallopit (ceviche kus nad kergelt "kupsetatud" sidrunimahlaga)ja mandlivoid. Arst vaatas mind nagu hullu. Voi lolli. Pole kindel. Vaene Olivia.

Rootsi stiil: Lars Bolander

Saage tuttavaks: minu design crush. Rootsi ehk siis Skandinaavia disain on minu jaoks liiga minimalistlik: valged, hallid toonid, palju puitu ja sinist aksessuaar varvina. Ent Lars Bolander, Rootsist paris USAs elav sisustuskunstnik on soojemaks seda stiili teinud ja seganud osavalt modernset antiigiga.

Pildid parit larsbolander.com, Traditional Home

Kodune idylll

image from Pink Wallpaper

Umbes tapselt nonda kujutasin ma ennast emana ette.
Reaalsus on natuke teistsugune: ma pole porandaid naiteks pesnud 2-3 nadalat (puhkinud siiski olen, mitte et see mingitki vahet sisse teeks). Ainuke koht mida pesen paeviti on Olivia tooli umbrus kuhu eksimatult ja regulaarselt lendab vahemalt pool toidust mida ma talle ette panen. Dusi alla jouan parastlounal. Herr abikaasa utleb hommikul tere ja siis kaob corporate America'sse ara. Olivia ei taha issist lahti lasta kui me ta autoni jalutame. Olivia, kes kaimist harjutab, kukkus teleka puldi otsa ja sai sellise parajalt kohtukeerava haava silma peal mis tanaseks on paistes ja natuke veritseb. Hambad tulevad ja minust lahti lasta ta ei taha. Kuuned on kirsside puhastamisest mustad (miks nad punased ei ole, huvitav). Esikus on Olivia maha tommanud minu koti ja seal olevatest paberitest lumehelbeid teinud. Ja nii edasi..... Nii et see jah, mina seal pildil pole.

Sinu lemmikud Eestis?

Armsad lugejad, mis on sinu lemmikud kohad, joed, pargid, kontserdid, kirikud, metsad, restoranid, toidupoed jms Eestis? Kuhu peaks tingimata minema? Ja kus peaks tingimata sooma? Olen aru saanud et Tallinnas on Mooni kohvik vaga popp ja Supelsaksad Parnus on toredad ja muidu eeskujulikud.

Anna nou, ole hea, et ma ei tassiks vaest G'd jalle vabaohu naidendit vaatama (Kalevipoeg) ja motlesin et saan tolkida aga olime siukses kohas et oudsalt kolas ja G loi kaega. 3 h kestis. Leigo suvemuusika selleeest oli hasti vahva kui Septembris seda ei tehta. Taevaskojas ja Otepaal on kaidud, saared kah vaisatud (koos vaaaaaga magusa koduollega). :)

Ette tanades,
Puhvis Kukk

Alzheimerist

Minu kallis mamma, mu isa ema, suri alzheimerisse 3 aastat tagasi. Ja "laks ara" juba ennem nii et kui mina teda nagin siis ta mind ara ei tundnud vaid kordas Kuhu need autod lahevad? jarjest. Sudant katki tegev. Ma ei saanudki head aega oelda ja talle oelda kui palju ta minu jaoks tahendas, kuidas keegi ei teinud ega tee sellised pannkooke nagu tema ja paljusid muid asju. Oliviat ta ka ei nainud.

Minu naaber on Fran (Frances) ja ta poeg David. Fran on 89 aastane ja alzheimeri patsient. David taiskasvanud lahutatud poeg kes elab ema juures. Fran on alati aias midagi koristamas ja tegemas, hasti armas on. David alati kaebab et ema kordab lugusid ja ei maleta enam kes ja mis, ent mina kordan lugusid ka ja ka malu on parast rasedust ara kadunud. Muidugi minul lihtsam, David tegeleb temaga paev otsa. Motlesin et kuna Fran on maiasmokk, siis viin ta kuskil kohvikusse. Kusisin Davidilt loa ja saime minna, David kull skeptiline et kui ta ara kaob, siis minu vastutada. Ta nii noder ka ei ole et laheb umbselt minema. Kaisime kohvikus Oliviaga, jalutasime rannas ringi ja Olivia sai kiikuda, vaatasime merd monda aega, soitsime vanade autode naitusest mooda ja kaisime hasti nunnus poes kus joulu kaunistused, halloweeni asjad ja muidu popid kuunlad-seebid-kotid ja muu suht kasutud aga nummid asjad. Hasti tore oli, Franile nii meeldis, ta polnud tukk aega sinna kanti saanud ja oli vanasti seal tootanud. Ja meil oli kolmekesti taitsa vahva, Fran kordas paari asja mitmeid kordi ja aeg ajalt ei saanud hasti aru mis ta oelda tahtis aga koik arvestades oli hasti tore kaik. Ja nuud tuli David kusima et mis me tegime, ema arvates soitsime me West Virginiasse. Ta ei maletavat midagi me kaigust. David kusis mis me tegime et nii emale meelde tuletada ja see kaik temast no malust valja tommata. Olin nats kurb aga siis motlesin et ehk on ok et ta ei maleta, ma tean et tal oli tore paev. Ja meil Oliviaga ka. Vaga loodan et leitakse ravim sellisele haigusele mis inimese n.o. ara varastab.

Be Present, Be Thankful

Blogi pidamine ja teiste blogide lugemine on veider phenomenon. Anonuumne tegevus suht koht, ja kuigi sa pole blogi kirjutajat kunagi kohanud, ometi tunned nagu teaks teist. Iseloomu, eelistusi, peret, kodu. Blogist saab lausa veider time capsule kuhu lootused/ootused/motted/soovid kirja pandud.

Uhe blogi kirjutaja, noor ja ilus naine, sisekujundaja, kahe armsa vaikse lapse ema suri traagiliselt paar paeva tagasi. Autoonnetus, tuli Atlantast antiik-soppamiselt tagasi ja koheselt surnud. Ja nonda abikaasa kirjutas blogisse sissekande, viimase, armastukirjana oma naisele. Niiiiii sudant lohestav. Ja tema paar viimast sissekannet oli suvest, plaanidest mida lapse ja abikaasaga teha, mis lilli plaanis istutada, mis retsepte proovida....

Nii noorena ei tohiks ara surra, eriti veel emana. Ja ikka kohtan inimesi kes on elanud taisvaartuslikku elu, pole nalginud, on reisinud maailmas, pole vigane, lapsi saanud jne kes ikka ei ole rahul, kes ilmselt ei saa kunagi rahul olema. Kellele muru on alati kuskil mujal rohelisem, kes alustavad vist iga paeva mentaalse nimekirjaga mida tal pole ja mis koik valesti. Ohhh, kui motetu. Carpe diem.

Polkovniku lesk

Ma pole meest pea et terve nadal nainud. Hakka voi kahtlustama et kuum afaar teisel kui kontorist katte ei saaks. Laupaeval kaisime Oliviaga pikniku asju ostmas, vanamoodsas pudelis limonaadi ja lobsteri salatit. Nagin veel kuskil mingit unikaalselt olu, Maine'ist eklsusiivselt toodud, haarasin selle kah kaasa. Piknikku pidasime Oliviaga kahekesi, ohtul magama minnes sidusin lipsu umber olle ja jatsin kaard juurde et Kallis issi, me tundsime sinust see nadal puudust, ja laksin magama. Tana tool, me koik tigedad ja pettunud, lootsin et saab varem ara tuldud aga saatis message'i et praegu, kell pool neli ohtul, laks endale lounaks suua ostma. Vaga padev. Viisin vaese O randa vahemalt arglikke varbaid liivaseks tegema. Loodan et teie koik saite nadalavahetuse perega koos veedetud.

Perfect Breakfast

Loika kivivilju ehk siis ploome, kirsse, aprikoose, virsikuid, nektariine viiludeks, rosti mandleid vms, pane keskele kas ricotta't voi kohupiima ja tilguta keskele mett. Imehea...

Liiga kuum

on see suvi minu jaoks. Pikalt sai suve oodatud ja merest, liivast, lilledest ja muust unistatud. Ning nyyd ma ei joua sugist ara oodata. Kell 10 hommikul on valjas 35 kraadi sooja. Ma tean et Euroopas ka kuumalaine ja vahestes kohtades ohukonditsioneere, mida meil igas kohas reeglina aga ikkagi tundub liigsena. Eelmine nadal nonda ja alles selleks nadalavahetuseks lubatakse "jahedamat" ilma ehk siis 30 kraadi. Istume Oliviaga kahekesti toas kinni ja loodame et elekter ara ei laheks nagu paaril tuhandel kodul ja aril New Yorgi kandis.

Ja Olivia sai aastaseks...

Olivial ilmselt ei sooja ega kylma et ta nyyd ametlikult aastane sestap me tahistasime esimest sunnipaeva kui et We Made It Through The First Year! :)
Kuna 4 juuli, siis menuus oli barbeque ribid, potato salad (american version) ja cole slaw (erinevad kapsad koos porgandiga riivitud, kastmeks majoneesi-sinepi-aadika segu). Kes perega ei olnud kuskile kaugemale ara kadunud, tuli kulla ja siis me valja praadisime ning Olivia nautis tahelepanu ja cupcakes. Vaga armas oli.


Olivia sai ohtusoogiks veel cupcakes millelt vahukoor ja marjad kadusid kahku ning siis loi O soekalt ja aplalt oma kaks alumist hammast koogile sisse.

Panime lapsukese tuttu, istusime aias ja meenutasime valge kulma veiniga moodunut aastat ja sunnitust.

PS! Katu, palju onne sinulegi. Felicita!